Ads by Google Ads by Google

Tala I Vaifanua

MALAMALAMA I LE TOTOGI O PUSAOLOA I LUGA O LE UAFU?

 

E to’atele le mamalu o le atunuu ae maise i le aufaipisinisi ua latou tete’e tele i le masini siakia Container mo ni fuala’au fa’asaina ma vaila’au o’ona e ono fa’aulufale mai i totonu o pusa oloa tetele lea e la’u mai e va’a oloa.

 

O le faitioga lea e i ai a le aufaipisinisi, “O le fa;ata pusa oloa i le faitotoa o le Uafu ua mae’a fa’ailoa mai e sailia ai totonu o pusa oloa po’o i ai ni mea fa’asaina o la’u mai ai, ae o lea fo’i e toe moomia ona o atu sui e to’alua o le Customs po’o le Ofisa o Tiute a le Uafu Tele i Fagatogo e toe va’aia fa’apitoa le tatalaina o nei pusa oloa i tua i Kamupani o lo’o faao’o atu i ai pusa oloa tetele nei. Ua leai la se aoga o le fa’ata pusa oloa lea e i faitoto’a o lea lava ua toe o mai tagata e siakia pusa oloa.”

 

Ua lagona e le pulega o le uafu nei fa’asea, peita’i o le fa’amatalaga ua o’o mai mo le lau silafia e le mamalu lautele, ua fa’atulafonoina i totonu o aiaiga o tiute fai o le aufaigaluega a le Ofisa o Tiute e ao fo’i ona toe tutu ai sui e to’alua o le Ofisa o Tiute e siakia le tatalaina o pusa oloa uma lava e utaina mai e va’aoloa i totonu o le atunuu.

 

O le to’alua o sui nei o le Tiute e auai i le tatalaina o pusa oloa i so’o se nofoaga e $60. lona totogi, e ta;u $15. i le itula a le sui e to’atasi ae lua itula ua fa’autulaga e faia ma mae’a ai lea suesuega a sui nei. O le ala lea o le maua o le aofaiga o lea pili e $60. E le mafai ona to’atasi le sui e siakia nei pisa oloa tiute, e tatau lava ona to’alua ona e tatau ona i ai se molimau i le galuega a le sui o le faletiute.

 

5 TAOFIA I LE FALEMAI SUESUE - SILIA MA LE AFA O LE PASESE TAOFIA I AIGA:

 

Ona ua mae’a nei ona fa’ailoa atu le afuaga o le taofia o le to’alima o le pasese a le Hawaiian Air i le falema’i o suesuega i Leone, ae ua toe fa’apupula atili e le ali’i fa’atonu o le Soifua Maloloina, le mafuaga tonu ua faia ai lea fa’aiuga, e taofia mo suesuega le silia ma le afa o le pasese a le Hawaiian Air ona o aiaiga tamau o feoa’iga i lenei vaitau, ua le mua’i usita’ia. O lea ua taofia nei mo suesuega i tua i o latou aiga.

 

O le aofai o le pasese e 210 i latou, ae fai o loo silia ma le afa ua taofia fa’apea i tua i aiga, o lona uiga e silia ma le selau i latou ua taofia mo suesuega i tua i o latou aiga.

 

Afai o lo’o malaga mai se tasi i se nofoaga po’o le a’ai e tulata i se a’ai po’o le setete o lo’o ua i ai nei le coronavirus, e tatau la ona taofia i latou na mo suesuega i le falema’i i Leone.

 

Peitai afai ona o ua e malaga mai i se a’ai e mamao ma le setete ua a’afia i le Coronavirus e mafai ona taofia oe mo suesuega ae te nofo lava i lou fale. O lou nofo ai i lou aiga ma faia nei suesuega ia te oe, o se faiga alofa tele, ma ua faia ma le fa’aeteete ina ia fa’afiafiaina pea le tagata ua oo i si ona aiga, ae ia tautuana e le tele fo’i ni feso’ota’iga e ao ina e feso’ota’i atu i ai a’o va’ava’aia toto’a oe e le aufaigaluega a le Soifua Maloloina. E 14 aso e nofo va’ava’aia fa’apena i lou aiga.

 

“O i latou ua taofia i le falema’i i Leone, ae o le pasese a le Hawaiian Flight, e le’i fa’ailoa mai ai  ni auga v’aia o le Coronavirus ia i latou, ae tatau ona usita’ia tulafono e malaga mai uma i latou i setete ma atunuu o lo’o ua mae’a maua nisi ma maliliu ai i le Coronavirus.” O le saunoaga lea a Motusa Tuileama.

 

Na fesiligisa fo’i le ali’i fa’atonu i atunuu ua fa’atulaga e faia ai suesuega pe o maua coronavirus, ae ua fa’ailoa mai na talosaga atu i le CDC ina ia fa’atautaia tatou suesuega mo atumotu o le pasefika i Honolulu Hawaii, ae ua fa’ailoa mai e Hawaii e le’o fa’ao’o atua e CDC ni latou kits e fa’aaoga e suesueina ai tagata ua maua i lenei fa’amai, ma ia vave toe fo’i mai fa’aiugao suesuega na  i nei malo, ae tali mai Hawaii, e le’i fa’aoo atu lava se fa’atagaga mo i latou e faia ai ni suesuega, ma ua le oo atu fo’i la ma ni Kits o nei tui ia i latou e faia ai suesuega nei.

 

Pe afai ae ua lagona e ali’i foma’i ua maua se isi i le Coronavirus, ua mae’a saunia foi i latou e faia togafitiga mo na auga, e tatalia ai le fa’amaonia mai ua maua tonu nei sui i le coronavirus.

 

TATALA LE TAMAU O FEOA’IGA ONA O LE MISELA - ASO GAFUA MATI 9, 2020:

 

Ina ua tatala le tamau tau feoa’iga i le va o Amerika Samoa ma isi malo tuaoi, ua fa’apea fo’i ona fa’alauiloa mai ai, “E afua mai ia Mati 09, 2020, ua le toe tau siakia ai ni pepa o tui MMR lea e fa’ailoa ai ua mae’a puipuia oe mai le maua i le Misela, lea na pipisi ma maliliu ai le 80+ i latou i Samoa Tuto’atasi.”

 

O le gasegase mulimuli lava na masalomia ua maua i le misela, o se pepe e na’o le 7 masina le matua, na oo ane e fia va’ai se foma’i i le ER a le falema’i tele i Faga’alu, Fepuari 22, 2020.

 

Na auina fo’i i fafo fa’amaumauga uma ma suesuega na faia i lea pepe, ina ia sailia pe o maua i le Misela peitai ua toe to’ai taunuu mai fa’aiuga o suesuega, e le o maua le pepe i le Misela.

 

O lona uiga o le tagata misela mulimuli lava ua mae’a va’aia i le falema’i tele i Faga’alu o le sui na oo atu mo togafitiga ia ianuari 27, 2020. O le tina lea e 42 tausaga le matua ma ua mae’a fo’i ona tausiesea o ia ma fa’ataunuu uma i ai aiaiga o le fa’asa ona feso’ota’i ma se tasi se’ia vagana ua mama o ia mai le Misela.

 

Ona o lea tulaga, ua le toe maua se isi i le va o Fepuari ma Mati 2020, o lona uiga ua tatau ai ona tatala lea fa’amau o le Misela.

 

TAOFIA UMA FA’ATASIGA A LE EKALESIA A IESU O LE AU PA’IA O ASO E GATA AI:

 

Ua mae’a ona fa’alauiloa i uepesite a le Ekalesia a Iesu o le Au Pa’ia o Aso e Gata AI, mai lo latou fa’auluuluga, ua taofia nei a latou fa’atasiga uma lava, ua oo fo’i i a’oga ma sauniga fai i o latou malumalu uma i atunuu uma o le lalolagi.

 

Ua faia lenei fa’amalosiga o le tu’ua o le fa’apotopoto fa’atasi ona o lo ua matauina, ua a’afia tele le soifua o le mamalu lautele o e tala’i, ma au misionare a le ekalesia lenei i so’o se atunu’u ua mae’a lutia i le fa’ama’i pepesi o le Coronavirus.

 

Ua le taofia ai galuega tima’i ma fa’amalosi mai susuga i ta’ita’i i sui uma o latou ekalesia, ua fa’amalosia i latou ina ia feso’ota’i e ala i auala o laina tafa’ilagi po’o le Initeneti, ina ia le motusia le agaga fa’atasi ma le tapua’i fa’atasi mai le malu o maota ma laoa o aiga ta’itasi uma i totonu o le Ekalesia.

 

I le tulaga o aoaoga a Misionare po’o fanau talavou o lo’o ua ofo e tala’i, ua latou saunia ala e fa’atino ai i telekonefenisi e ala i feso’ota’iga o laina tafa’ilagi.

 

“Ua fa’amalosia pea tagata uma ina ia feso’ota’i e ala i talosaga, ae o le a finau i le Atua mo se manuia o le Au Pa’ia.”

 

O lona uiga o malumalu uma o le Ekalesia a Iesu o el Au Pa’ia o aso e Gata ai, o le a le toe fa’aaogaina mo a latou sauniga e afua ia Mati 16, 2020.

 

O le tauaofiaga tele sa fuafua e fa’ataunuu ia Aperila 2020, le tu’ufa’atasia i latou, ae ua mae’a fa’atulaga fo’i nofoaga e feso’ota’i ai, o nofoaga nei ua mautinoa ua puipuimalu mai le Coronavirus.

 

O i latou o Misiona matutua ua fa’ailoa mai e aofia ai ma i latou i lenei fa’alauiloaga, aua ua matauina e tau le a’afia le fanau talavou i a’afiaga o le Coronavirus, ae ua matele i tagata matutua ua mae’a i ai ma’i tumau.